Usust kannustatud elu

Viimasel ajal on üles kerkinud ülemaailmselt väga palju erinevaid konflikte ja sündmusi, mis on muutnud seda, kuidas me suhtume enda ümber toimuvasse. See kõik taandub tegelikult väga lihtsale ''key'' faktorile - usk. See kõlab ootamatult aga see ei piirdu ainult sellega, kas ma usun kristlusesse, islamisse või taara usku. Usk peitub meis kõigis ja igas asjas, mida me arvame või teeme. Me oleme ajendatud usust saavutamaks soovitud tulemusi.

Viimasel aastal on kerkinud üles
põletav Süüria konflikt ja sellega seonduvalt on tekkinud meeletu põgenikekoorem, kes loodavad heas usus, et jõudes teisele poole Schengeni viisaruumi, ootab neid ees turvaline ja kindel elu. Mida usuvad aga need eurooplased, kelle juurde võõramaalased oma abipalvega pöörduvad. Selles osas tekkis kahte sorti äärmuslasi. Ühed usuvad, et inimesed, kes tulevad teisest kultuuriruumist, on ohtlikud meie ühiskonnale ja väärtustele ning kindlasti ei tohiks neid siia lubada. Teised usuvad, et ulatades sõjapõgenikele abikäe ja pakkudes neile varjualust, käituvad nad meie ühiskonnas külalislahkust kuritarvitamata, tuues hoopis midagi uut ja põnevat, ning kodumaa sõja lõppedes lähevad koju tagasi. Tekib kaks väga erinevat arusaama sellest, kuidas olukorra suhtes reageerima peaks. 

Hiljuti juhtunud Pariisi terror, mis šokeeris Euroopat, tekitas samamoodi mitmeid järeldusi. Tekkis arvamus, et süüdi on suured saabunud põgenike massid ja sellega kaasnev kontrollipuudus. Usuti, et tegu oli islamivabariigi terrorirünnakuga, mis ei seostu põgenike sissevooluga. Usuti, et õige on intensiivistada vasturünnakuid ja pommitada islamiriigi positsioone, sest siis ehk jäetakse meie Euroopa rahule.

Käimas on kooseluseaduse rakendusaktide ülene vaidlus. Ühed usuvad, et on õige tagada kõigile peredele ja kooseludele olenemata perepeade soost teatud õigused ja võimalused. Samas leidub palju neid, kes usuvad, et seda ei tohiks teha, sest devalveerub perekond senises tähenduses ja avalikkusesse ilmub rohkem samasoolisi paare. Et kõik muutub järsku lillaks ja normaalne eluviis senisel kujul lõppeb.

Nüüd valiti ära Keskerakonna uus esimees. Ühed uskusid, et erakonna edasiviiv jõud on Simson, teised, et Savisaar. Tee peal otsuseni kasutati palju erinevaid võtteid, et kaitsta oma usku praegusesse esimehesse ja esimehe kandidaati. Usuti, et uus kandidaat suudab erakonna viia riigipoliitikasse ja Simsoni kaotus jäi päris napiks - 55 häält liiga vähe.

Kõigil neil sündmustel on ühine kordaja. Need väärtused ja sündmused, millesse me usume, saavad uskumuste tasandil meie võitlustandriks ja konfliktide tekitajateks. Usk on tugev ja seda on raske murda ka konkreetsete faktidega. Me seisame pidevalt silmitsi olukordadega, kus meie usk on pandud vankuma faktide või kellegi teise usu poolt. Usk võib olla väikese elulise tähendusega nt usk, et lihaste venitamisest on kasu või siis miski suurem, mis seondub maailmatunnetusliku vaatega sh religioosussega.

Võiks öelda, et iga tegu on ajendatud usust, mis rajaneb eeldustel. Kui tegutseda viisil X, siis usun, et tulemus on Y. Sellist viisi arutlust on väga palju, sest meil ei ole tegelikult vastust paljudele küsimustele ja me saame loota ainult, et teatud teguviis viib meid tulemuseni, millesse me uskusime. Teisisõnu kujundame me oma ümbrust ja oma arvamust oma uskumuste piires, sest väga raske on aktsepteerida fakte, mis ei haaku meie hoiakute ja väärtustega. Sellest tulenevalt on raske ka muuta seda, kuidas me millelegi reageerime ja millesegi suhtume.

Seetõttu on meie ellu ette kodeeritud konfliktid, mis sünnivad erinevate indiviidide uskumuste kokkupõrkest. Kõige lihtsam on eristada kasvõi maailmavaatelist erinevust, mis mõjutab meie riigi tulevikku. On inimesi, kes usub, et andes inimestele väga palju vabadusi, on kõik õnnelikud. On inimesi, kes usub, et muutes võimalikult vähe, on kõik õnnelikud. Ja on inimesi, kes näevad, et muutused toovad õnne meie õuele. Kõik need erinevad teed põhinevad uskumusel, et õnneni on just see kõige õigem tee. Ja see on kõige lihtsam viis, valides ühe õige tee enda valikuks.

Praegu on sündmuste ja muutuste aeg. See on aeg, kus ainult ühte õiget rada tammuda ja uskuda, et see viib mäe tippu, ei ole parim lahendus. On tark kuulata ja olla empaatiline, mis ei ole kõige energiasäästlikum, aga minu meelest kõige õigem viis.

Maksude langetamise või tõstmisega üksi me midagi ei muuda

Füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele talle peale pandud rahalist kohustist ehk maksu ning maksude alla loetakse mõnikord ka riigilõivud. Maksud on vajalikud riigi funktsioonide ülal hoidmiseks ja kodanike teenendamiseks. Lisaks on Euroopa ,,Riigikontrolli aruanne (2013-2014) toob välja, et ligikaudu 75% riigieelarve tuludest on seadustega või muul viisil kindlaks määratud.’’ Fikseeritud kulude alla lähevad inimestele osutatavad teenused ja toimetuleku toetamised ning majanduslikku konkurentsivõimet need ei toeta üldjuhul. Fikseeritud kuludest poole moodustavad aga riiklik pensionikindlustus, ravikindlustus, peretoetused, vanemahüvitis ja muud sotsiaalvaldkonna kulud. Käin lühidalt läbi eesti maksupoliitika põhitalad, millel meie riik seisab.

Maksupoliitikas kasutatakse kaudseid ja otseseid makse. Otsesed maksud on meil sotsiaalmaks, maamaks, raskeveokimaks ning tulumaks. Sotsiaalmaksu(33%) maksab tööandja otse riigile, mis jaguneb riikliku pensionikindlustuse(20%) ja ravikindlustuse(13%) vahel. Maamaksu tulu läheb otse kohaliku omavalitsuse eelarvesse aga läbi riigi administreerimise. Raskeveokimaksu eesmärgiks on teede kasutuse eest küsida hüvitist kauba vedajatelt aga siiamaani on selle miinuseks olnud, et maksukohustust ei ole olnud välismaal registreeritud veokitel. Tulumaks(20%) on füüsiliste ja juriidiliste isikute kasumi maksustamine. Tulumaksuvaba tulu on 2015. aastal füüsilistel isikutel 154 eurot kuus. Ettevõtetel Eestis ei maksustata tulumaksuga kasumit, mis jääb ettevõttesse ja nö reinvesteeritakse aga kui ettevõtte võtab kasumi välja dividendidena, siis tuleb maksta tulumaksu. ,,Siinkohal on süsteemi ära kasutanud rahvusvahelised korporatsioonid, kes saavad maksuvabalt tulusid Eestist välja viia.’’ (http://epl.delfi.ee/news/arvamus/ettevotte-tulumaks-muut-ja-tegelikkus?id=51290466)

Kaudsed maksud on meil käibemaks(20%), elektriaktsiis, kütuseaktsiis, pakendiaktsiis,tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, tollimaks, hasartmängumaks. ,,Käibemaksumäära tõus ja aktsiisimäärade kiire kasv on tinginud tarbimise maksukoormuse kasvu ja Eesti on üks kõige kõrgema tarbimise maksumääraga riik EL-is. Vaid Bulgaarias, Horvaatias ja Rumeenias moodustavad tarbimismaksud kogumaksutulust suurema osakaalu kui Eestis.’’ (http://rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/eesti-tarbimismaksud-on-euroopa-liidu-k-rgemate-seas) Käibemaksu võetakse tehtud tehingute pealt ja ettevõttetel tekib käibemaksukohustus, siis kui maksustatav aastakäive üle on 16 000 euro. Madalama käibemaksumääraga(9%) on raamatud; töövihikud; perioodika; majutusteenus; Sotsiaalministeeriumi poolt määratud ravimid; sanitaar-ja hügieenitooted; puudega isiku meditsiinilised seadmed. 0% käibemaksumääraga on sotsiaalse suunitlusega tegevused nagu posti-, kindlustus-,tervishoiu- ja sotsiaalteenused. Ühtlasi on Euroopa Liidu poolt reguleeritud käibemaksu miinimummäär, mis on 15%. Aktsiisid on regulatiivse võimega ja aktsiis on täiendav maks lisaks käibemaksule. Tollimaks on oma olemuselt tarbimismaks ja maksustatakse kauba importi ja eksporti väljaspool Euroopa Liitu. Hasartmängumaksu maksab mängude korraldaja aga koormatakse tehtud panuseid ja väljavõetud võite

Nüüd siis kokkuvõtvalt riigi kuludest ehk kuhu liiguvad maksutulud. Riigikontroll on välja toonud, et läbi aastate on kasvanud riigieelarves sotsiaalse kaitse ning riigikaitse kulud, muude valdkondade rahastamine on olnud muutlikuma kasvuga, sõltudes mitmel puhul Euroopa Liidu tõukefondide kasutamisest. Need tegevusalad, mida on seni rahastatud suuresti välistoetustest, peavad ka edaspidi lisaraha lootma eelkõige Eli ühtekuuluvuseelarvest aastateks 2014-2015.

Suuremad valdkonnad kuhu maksuraha läheb, on järgnevad:

• Tervishoid(ravikindlustus, perearst, traumapunkt, haiglaravi)
• Haridus, teadus, kultuur(lasteaed, kool, ülikool, teater, sport)
• Keskkond ja põllumajandus(jäätmekäitlus, toetused)
• Sotsiaalne kaitse(peretoetus, pension, vanemahüvitis, töötutoetus)
• Riigikaitse ja turvalisus(pääste, küberkaitse, kaitsevägi, politsei ja piirivalve)
• Transport(teede ehitamine, bussi-, rongi-, praamiliiklus)
• Muud valitsemiskulud(vallad ja linnad, riigi juhtimine – riigikogu ja valitsus)

Pidevalt on räägitud, et riigipalgal on liiga palju ametnikke ja nende arvu tuleks vähendada ametkondade efektiivsuse tõstmisel ja ümberkorraldamisel. ,,Huvitava faktina võib välja tuua, et valitsussektoris töötajate arv 2008. aastal oli 121 322 ja 2013. aastal 117 267.’’ Kõige paremini on sellega hakkama saanud maksuamet, kes on vähendas töötajate arvu 2008-2013 umbes 30%. Teiste puhul jäi see 3,3% juurde. Kindlasti aitaks valitsemiskulusid kohalikel omavalitsustel alla tuua näiteks mitme valla peale ühiselt võetud täiskohaga spetsialistid/ametnikud selle asemel, et igas vallas on veerand või poole kohaga inimesed tööl.

Igatahes selge on see, et tegelikult ei aita meie riiki vaid maksudega mängimine. Alati ei pruugi küsimus olla rahapuuduses, vaid selle efektiivses laiali jagamises ja kasutamises. Näitena võib tuua toimetulekutoetuste jaotamise, kus seaduses olevad augud võimaldavad süsteemi kuritarvitada ning toetatakse ka neid, kes seda tegelikult ei vaja. Kui me nüüd langetame makse, siis riigitulud vähenevad märgatavalt aga inimesed kokkuvõttes suurt võitu ei saa, sest endiselt on meil vaja oma riiki ülal pidada omadest vahendidest solidaarselt. 

Kui me aga tõstame makse märkimisväärselt, siis me samamoodi ei lahenda ära struktuurseid probleeme lihtsalt raha kühveldades igale poole. Selleks, et toimuks reaalne muutus süsteemis, on vaja töötada probleemi endaga ja otsida sellele alternatiive kasutades ära spetsialiste. Ja seda, et on vaja teha otsuseid, toetab ka Riigikontroll. Soomes on nt seadusloome väljatöötamisel komme, et oma valdkonna spetsialistile säilitatakse ta töökoht ja leitakse asendaja ning temalt palutakse kommenteerida/parandada/täiendada olemasolevat lahendust täielikult sellele pühendudes(lausa meeskonnaga koos). Me võime kõiki igale poole kaasata aga kui selleks ei lasta inimesel süveneda või ei arvestata tema ajaga, siis sellest head nahka ei tule. Ärgem rääkigem ainult maksudest, lahendame oma süsteemis olevad sisulised probleemid ja siis muretseme riigi(enda) rahakoti pärast.

Vabandust, ma ei tegele poliitikaga!

Üllatusin ukselt-uksele kampaania raames inimestega suheldes, et nii mõnigi avas ukse, aga kuuldes, et olen SDE riigikogu kandidaat, tuli vastuseks kiire ''ma ei tegele poliitikaga'' ja uks pandi kinni sama kiiresti kui see avati. 

Mõistan neid, kes ütlesid, et on juba valiku teinud või hetkel liiga kiire, et vestelda või neid, kes olid ilmselgelt riigis pettunud. Ometi jäi mind kummitama eelsõnatud väljend. Kui mõtiskleda poliitika laiema tähenduse üle, siis see hõlmab endas inimese elu igas aspektis. Poliitika kui eesmärkide seadmine ja otsuste tegemine on osa iga inimese elust, milles nad viljelevad näiteks oma isiklikku tervisepoliitikat (trenn, toitumine) või isiklikku hariduspoliitikat (koolis käimine, enese koolitamine) ning vastutavad nende valikute edukuses iseenda ees. Kogu meie elu seisneb otsuste tegemises ja väita, et me ei tegele poliitkaga, tundub vale. Ja kui me lähtume sellest, et mitte keegi ei soovi oma elul lihtsalt suvalises suunas triivida, siis samamoodi tuleks lähtuda ka riigi juhtimises ja kindlasti osaleda vähemalt valimistel, mis kujundab langetatavad otsused ja eesmärgid riigi tasandil.

Tihti ei ole inimesed, kellega pikemalt vestelda, jõudnud valimisprogrammidega tutvuda. See on täiesti arusaadav, et erakondade peale kokku üle 200lk ei jõua lihtsalt lugeda. Seepärast on osati hea, et läbi meedia ja uudiste jõuavad valijateni vähemalt mõned suuremad lubadused/loosungid, mida erakonnad esindavad. Ja veel parem on see, et käies ukselt-uksele, on inimestega otse suheldes võimalik kiirelt anda ülevaade programmi osadest, mida meedias ei kajastata.

Igaühel meil on erinevad huvid ja eesmärgid ning kõigi jaoks ei ole niivõrd oluline või vajalik osaleda pidevalt riigi juhtimises ning see on täiesti arusaadav. Igal inimesel oma nägemus isiklikust heaolust ja osad meist on õnnelikud, kui saavad tööl ennast realiseerida ning pärast oma perega aega veeta ning riigijuhtimine usaldada turvaliselt nendele, kes selleks valmisolekut näitavad. Sellest hoolimata ei maksaks ära unustada oma tähtsat rolli valimistel, et näidata üheskoos teistega oma riigile, millises suunas me soovime edasi minna. Ja kusjuures seda erinevate otsustajate iseseisvate otsuste lõpptulemust võibki nimetada poliitikaks. Ning lõpetan oma väikese arutluse poliitikute üle nalja tegeva Tujurikkuja 2009 osaga ''Politoloog Paul Nusik''.

Milline siis see sotsiaaldemokraatia on?

Mõtlesin, et oleks hea siin ära kasutada võimalust kõigile lugejatele selgelt, kiirelt ja loogiliselt näidata, mis põhimõtted sotsiaaldemokraatidel ikkagi on, ilma, et peaks hakkama ise seda otsima. Selleks tõin siia enda poolt lühendatud väljavõtte sotsiaaldemokraatide manifestist, mis on kinnitatud SDE üldkogul 19.02.2012 ja leitav siit. See manifest võtab minu jaoks kokku kõik olulisema, mis kirjeldab sotsiaaldemokraatlikku vaadet eesti ühiskonnas.

Sotsiaaldemokraatia on nüüdisaegset Euroopa ühiskonda, sealhulgas eriti meile kultuuriliselt lähedasi põhjamaid, enim kujundanud poliitiline vool. Sotsiaaldemokraatliku kreedo kohaselt peab Eesti olema koht, kus Eesti inimestel on hea elada, kus nad saavad turvaliselt ennast arendada, oma lapsi kasvatada ja väärikalt vananeda.

Sotsiaaldemokraatide põhimõtted:

Inimeste riik

Eesti riik ei ole inimeste üle, vaid inimeste oma. Eesti riiki luues oleme me rahvana otsustanud oma jõu ühendada, et kestma jääda, kasvada ja areneda.

Oma riik on optimaalne ja mõistlik vahend, kindlustamaks seda, et inimestel on võimalik kõikjal Eestis väärikalt ja turvaliselt elada, et igale Eesti elanikule sõltumata tema soost, east, emakeelest, elukohast ja varanduslikust seisundist on tagatud juurdepääs haridusele, arstiabile, hoolitsusele lapsepõlves ning vanaduspäevil ja teistele avalikele teenustele ja hüvedele. Sellisena ei tohi riik olla halvem peremees ega kehvem omanik ja teenusepakkuja kui era- või mittetulundussektor.

Meie eesmärk on tõhusalt ja oma elanike heaks toimiv riik. Kodanikena on meie ülesandeks oma riigi – meie ühise vara – väärtuse järjepidev kasvatamine ja tema suutlikkuse arendamine. Eesti riik ja tema institutsioonid peavad olema tugevad ja tõhusad, mitte nõrgad ja minimalistlikud.

Sotsiaaldemokraatlike väärtuste alusel toimiv riik on inimeste riik. Siin antakse igale inimesele võimalus leida ja arendada oma loomupäraseid eeldusi. Inimeste riik on oma rahva kodu, kus igaüht julgustatakse olema edukas ja edasipüüdlik, kuid ka neil, kes ei ole kõige võimekamad ja edukamad, on kindel ja turvaline elada. Riik ei ole äriühing, vaid kogu rahva ühine omand, kus iga kodanik on võrdsel määral omanik.

Vaba ja salliv ühiskond

Sotsiaaldemokraatia eesmärgiks on ühiskond, mille kõik liikmed, kõik huvirühmad ja kogukonnad peavad üksteisest lugu ja mõistavad teistsuguse emakeele, päritolu, kultuuritausta, usutunnistuse, nahavärvi ja poliitiliste veendumustega, aga ka erinevate elustiilide, vaimuannete ja võimetega inimesi. Vaba ja salliva ühiskonna juhtimisse ja arendamisse on kaasatud kõigi inimeste anded ja võimed. Avatud ja salliv ühiskond motiveerib igaüht olema aktiivne ja vastutustundlik kodanik. Selline ühiskond on arenemisvõimelisem, edukam ja elamisväärsem.

Eesti võime reageerida tänapäeva väljakutsetele ja langetada üha keerulisemaks muutuvas keskkonnas tarku otsuseid eeldab vaba ühiskondlikku mõttevahetust ning ideede ja arvamuste paljusust. See on võimalik vaid riigis, kus ühiskonnaelu küsimuste üle on oodatud arutlema ja nende otsustamisse on kaasatud kogu kodanikuühiskond, mitte ainult poliitilised erakonnad. Üksnes kaasav riigivalitsemine võimaldab leida loovaid lahendusi ja vabaneda harjumuspärastest mõttekrampidest ning vältida erinevate ühiskonnagruppide võõrandumist oma riigist.

Tark rahvas

Eestis ei tohi mõtte- ja sõnavabadust pärssida ideoloogilised dogmad ja tõe monopoliseerimine võimu kätte. Tark saab olla vaid see rahvas, kelle iga liige võib otsida lahendusi ja avaldada vabalt arvamust mistahes riigi- ja ühiskonnaelu küsimuse kohta, kartmata naeruvääristamist ja suukorvistamist. Tark saab olla vaid see ühiskond, kus inimeste edenemise karjääriredelil määravad tema võimed ja motivatsioon, mitte parteiline või seltsiline kuuluvus ja võimutruudus.

Ühiskondlik jõukus

• Sotsiaaldemokraatlik arengumudel pakub Eesti inimestele parimat võimalust ennast teostada ning tagada oma laste ja perede toimetulek.

• Sotsiaaldemokraatia  saab tuua Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri välja lihtsakoelise ja dogmaatilise parempoolse poliitika  tupikteelt.

• Sotsiaaldemokraatia pakub lühiajalise projektipoliitika asemel ühiskonna arengu pikaajalist strateegilist visiooni, mis seab sihiks Eesti   rahva, kultuuri ja keskkonna kestlikkuse   tänapäeva  riskiderohkes maailmas.

• Sotsiaaldemokraatlik solidaarsusele ja igaühe võimete parimale rakendusele rajatud arengumudel aitab vältida „kaotatud põlvkonna“ teket,  hoida ja edendada Eesti inimvara, parandada Eesti konkurentsivõimet  ja aidata Eesti majandusel saavutada hüpe üleilmses väärtusahelas.

• Riik võtab vastutuse ühiskonna turvalisuse, hariduse ning sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna stabiilsuse ja kestlikkuse eest.

• Riik täidab põhiseaduses ette nähtud kohustusi eesti keele ja kultuuri arendamiseks, tagades samas ka kõigile Eestis elavatele teistest rahvustest inimestele võimalused oma identiteedi, keele ja kultuuri hoidmiseks.

• Eesti valitsemise aluseks peab olema püüd konsensus- ja osalusdemokraatia poole, mitte võimu võõrandumine, ülbus ja arrogants.

• Sotsiaaldemokraadid lähtuvad Eesti riigi juhtimisel inimeste ootustele ja vajadustele vastavatest  sotsiaaldemokraatlikest väärtustest – õiglusest, hoolivusest ja solidaarsusest.

• Poliitilised valikud ei lähtu ideoloogilistest dogmadest ega erakondlikust kasust vaid ühiskonna huvidest ja inimeste reaalsetest vajadustest.

• Riik ei kata tänaseid vajadusi tulevaste põlvkondade arvel ja ei raiska vastutustundetult maksumaksjate raha,  vaid investeerib ühiskonna kestlikkusse ja inimvara arendamisse viisil, mis vähendab tulevasi kulusid ja maksimeerib tulevasi tulusid.

Eesti suurim väärtus on meie inimvara. Iga inimese võimed ja anded on erinevad, kuid nad kõik on ühiskonnale olulised. Meie suutlikkus rahvana kestma jääda ja riigina areneda sõltub meie oskusest arendada maksimaalselt välja iga Eesti inimese võimed ja anded. Meie ühine kohustus on tagada, et ühegi noore juurdepääsu haridusele, kaasa arvatud huviharidusele, ei piiraks tema elukoht, päritolu ega pere varanduslik seisund. Seda saab tagada üksnes riigi vastutustundlik pere-, sotsiaal- ja hariduspoliitika ning haridusvõimaluste paljusus. Kindlaim viis ehitada Eestile turvalist tulevikku on investeerida inimeste haridusse ja elukestvasse õppesse.

Sotsiaalne õiglus

Eesti ühiskonnas peab valitsema hoolivus ja solidaarsus. Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et valdavat osa inimestest motiveerib elus lisaks isikliku heaolu kasvatamisele ka kaasinimeste toimetulek ja ühiskonna üldine heaolu.

Rahva kestmine ja arenemine on võimalik vaid siis, kui edukamaid ei kista tagasi ja nõrgemaid ei jäeta maha, kui keskus investeerib ka ääremaale, kui tugevamad aitavad nõrgemaid ja jõukamad toetavad neid, kellel ei ole elus sama hästi läinud. Oma riigil on hind, mille tasumises me kõik peame osalema, kuid seda koormust jagades peame arvestama igaühe võimet ja võimalusi oma panust anda ja oma koormat kanda.

Õiglane riik pakub oma kodanikele abi hättasattumise korral ja kaitset kõigi ohtude, sealhulgas ka võimu omavoli eest. Õiglane riik kaitseb kõigi inimeste põhiseaduslikke õigusi. Õiglane riik tagab, et meeste ja naiste, vanade ja noorte, maa- ja linnainimeste tööd väärtustatakse võrdselt. Riik peab olema aus ja läbipaistev, et igaüks saaks olla kindel, et tema panus rakendatakse üldise heaolu suurendamiseks, sotsiaalse kihistumise vähendamiseks ja turvalise ning õiglase ühiskonna loomiseks.

Meie eesmärgiks on jõukas rahvas, kelle  edu on rajatud tarkusele, töökusele, edasipüüdlikkusele ja loovusele. Eesti riigi ja ühiskonna areng eeldab võimet edeneda üleilmses väärtusahelas ja hakata tegema targemat ning kõrgema lisandväärtusega tööd. Heale haridusele rajanev tark töö lubab kasutada kõigi inimeste andeid ja võimeid tulevase jõukuse ja riigi pikaajalise konkurentsivõime loomiseks.

Valitsus ei saa ega tohi oma poliitikates lähtuda kinnisideest, et turg reguleerib kõike ja et majanduskasv muutub iseenesest toimivaks sotsiaal-, regionaal- ja hariduspoliitikaks. Majanduslik jätkusuutlikus eeldab, et riik koos kodanikuühendustega võtab vastutuse ühiskondlike protsesside suunamise, kriiside ennetamise ja leevendamise eest. Riigi poliitika peab suunama inimesi ja ettevõtteid vastutustundlikule ja ressursse säästvale majandamisele ja suutma ennetada ning tasandada majandustsüklitest põhjustatud ühiskondlikke vapustusi.

Riigi ülim eesmärk ei ole ei kõrged ega madalad maksud. Riigi toimimise mõte ei ole tingimuste loomine üksikute kiireks rikastumiseks ega ka võimalikult suur jõukuse ümberjagamine. Riigi eesmärk ja toimimise mõte on kõigi oma inimeste toimetuleku ja turvatunde tagamine jätkusuutlikul viisil. Riigi poliitika, sealhulgas maksupoliitika, peab olema üles ehitatud viisil, mis ei pärsi ettevõtlikkust ja loovust, ent mis tagab piisava ressursi, et luua eeldusi tulevaste põlvede jõukuseks ja turvalisuseks.

Miks me seda vajaks?

Eesti vajab kestmiseks ja arenemiseks usaldusväärset ja rahva arvamustest hoolivat demokraatlikku juhtimist. Sotsiaaldemokraatlik erakond on valmis ja võimeline just sellist juhtimist pakkuma. Me oleme valmis võtma vastutuse ja hoidma Eestit sotsiaaldemokraatlikul kursil. Seda on vaja mitte sellepärast, et sotsiaaldemokraadid vajavad võimu, vaid sellepärast, et Eesti riigi ja ühiskonna juhtimine vajab senisest enam sotsiaaldemokraatlikke põhimõtteid ja väärtusi.

Mis oleksid valitsemise põhimõtted?

Eesti valitsemise aluseks peab olema püüd konsensus- ja osalusdemokraatia poole. Sotsiaaldemokraadid lähtuvad Eesti riigi juhtimisel inimeste ootustele ja vajadustele vastavatest  sotsiaaldemokraatlikest väärtustest – õiglusest, hoolivusest ja solidaarsusest.

Minu vastused ''SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks'' koostatud küsimustele

Minu ja ilmselt kõigi teiste riigikogu 2015 kandidaatide elektroonilisse postkasti jõudis kiri SA-lt Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks eesmärgiga ’’selgitada välja kõigi riigikogu valimistel osalevate kandidaatide seisukohad seonduvalt kooseluseadusega, mille rakendussätete vastuvõtmise küsimusega hakkab parlamendi järgmine koosseis mh tegelema.’’ Kirjas oli välja toodud, et võimalikult paljud valijad oleksid kandidaatide seisukohtadest teadlikud ja langetaksid hääle andmisel informeeritud otsuse. On väga meeldiv, et kandidaatidelt ei küsita ainult valimislubadusi vaid ka seisukohti mõningates küsimustes.

Otsustasin vastata sihtasutuse poolt korraldatud küsitlusele aga leian, et parim viis oma seisukoht selles küsimuses väljendada on seda ise tehes ja avalikustades. Selle kasuks otsustasin järgnevatel põhjustel: puudus ülevaade, millisel viisil andmeid kasutatakse ja kuvatakse; ma ei tea, kus on minu seisukohaga võimalik avalikult tutvuda; küsimustele ei  olnud võimalik vastata argumenteeritult(oli kommentaarideks mõeldud lahter, mida aga ei avalikustata).

Kas toetaksite riigikogu liikmena kooseluseaduse jõustumist?

Toetan riigikogu liikmena kooseluseaduse jõustumist. Esiteks usaldan Eesti Vabariigi õiguskantsleri seisukohta, et tänane Eesti õigusruum on vastuolus põhiseadusega, sest kõigi koos elavate inimeste põhiõigused ei ole kaitstud. Teiseks puudutab antud seadus eelkõige mitte abielluda soovivaid heteropaare ja annab vabalt koos elavatele isikutele võimaluse reguleerida oma õiguslikke suhteid – elulisi probleeme, mis on seotud pärimise, hoolekande, vara ja muude pereelus oluliste teemadega. Antud küsimus puudutab viimase rahvaloenduse tulemuste põhjal üle 170 000 vabaabielus inimese.

 

Kas pooldate perekonnaseaduse muutmist nii, et abielu saaks sõlmida ka samast soost isikute vahel?

Perekonnaseaduse § 1.  abielu sõlmimise eeldused ütleb, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Mina samuti eeldan, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel aga ei näe seda kivisse raiutud kujul. Ma ei sunni enda eelistusi teistele peale ja ei näe, et minu õigusi või vabadusi rikutakse kui ühiskonnas diskussiooni tulemusel leitakse uus tõlgendus abielu eeldusteks. Sisuliselt seisneb abielu ilma kirikliku laulatuseta riigi poolt fiktseeritavas formaalses kokkuleppes kahe poole vahel, mis sisaldab poolte õigusi ja kohustusi. Mina leian, et fookuse peaks viima hoopis küsimusele, kas kirikud on nõus samasooliste paaride kirikliku laulatamisega?

 

Kas pooldate abielu määratlemist põhiseaduses mehe ja naise vahelise liiduna? 

Põhiseaduses ei ole abielu määratletud mehe ja naise vahelise liiduna ja ma leian, et selle määratlemine sellisel kujul põhiseaduses ei ole põhjendatud,sest ei too juurde lisandväärtust.

Minu seisukoht on, et andmaks võimaluse seaduslikult määratleda kooselu ka teisel alusel kui ainult abielul, loob kindlama pinnase perede turvalisusele ja õigustele. Perekonnaelu mõiste ei kätke endas enam ainult traditsioonilist abielul põhinevat peremudelit vaid ka ebatraditsioonilisi perekondi, nt homo- ja transseksuaalide kooselud ning nende lapsed, kes on sündinud sperma loovutamise ja ühe partneri kunstliku viljastamise või surrogaatema abil.

Sellega olengi ühe riigikogu kandidaadina avalikult oma arvamuse väljendanud ja saan kindel olla, et minu seisukohad koos põhjendustega on jõudnud avalikkuse ette.