Milline siis see sotsiaaldemokraatia on?

Mõtlesin, et oleks hea siin ära kasutada võimalust kõigile lugejatele selgelt, kiirelt ja loogiliselt näidata, mis põhimõtted sotsiaaldemokraatidel ikkagi on, ilma, et peaks hakkama ise seda otsima. Selleks tõin siia enda poolt lühendatud väljavõtte sotsiaaldemokraatide manifestist, mis on kinnitatud SDE üldkogul 19.02.2012 ja leitav siit. See manifest võtab minu jaoks kokku kõik olulisema, mis kirjeldab sotsiaaldemokraatlikku vaadet eesti ühiskonnas.

Sotsiaaldemokraatia on nüüdisaegset Euroopa ühiskonda, sealhulgas eriti meile kultuuriliselt lähedasi põhjamaid, enim kujundanud poliitiline vool. Sotsiaaldemokraatliku kreedo kohaselt peab Eesti olema koht, kus Eesti inimestel on hea elada, kus nad saavad turvaliselt ennast arendada, oma lapsi kasvatada ja väärikalt vananeda.

Sotsiaaldemokraatide põhimõtted:

Inimeste riik

Eesti riik ei ole inimeste üle, vaid inimeste oma. Eesti riiki luues oleme me rahvana otsustanud oma jõu ühendada, et kestma jääda, kasvada ja areneda.

Oma riik on optimaalne ja mõistlik vahend, kindlustamaks seda, et inimestel on võimalik kõikjal Eestis väärikalt ja turvaliselt elada, et igale Eesti elanikule sõltumata tema soost, east, emakeelest, elukohast ja varanduslikust seisundist on tagatud juurdepääs haridusele, arstiabile, hoolitsusele lapsepõlves ning vanaduspäevil ja teistele avalikele teenustele ja hüvedele. Sellisena ei tohi riik olla halvem peremees ega kehvem omanik ja teenusepakkuja kui era- või mittetulundussektor.

Meie eesmärk on tõhusalt ja oma elanike heaks toimiv riik. Kodanikena on meie ülesandeks oma riigi – meie ühise vara – väärtuse järjepidev kasvatamine ja tema suutlikkuse arendamine. Eesti riik ja tema institutsioonid peavad olema tugevad ja tõhusad, mitte nõrgad ja minimalistlikud.

Sotsiaaldemokraatlike väärtuste alusel toimiv riik on inimeste riik. Siin antakse igale inimesele võimalus leida ja arendada oma loomupäraseid eeldusi. Inimeste riik on oma rahva kodu, kus igaüht julgustatakse olema edukas ja edasipüüdlik, kuid ka neil, kes ei ole kõige võimekamad ja edukamad, on kindel ja turvaline elada. Riik ei ole äriühing, vaid kogu rahva ühine omand, kus iga kodanik on võrdsel määral omanik.

Vaba ja salliv ühiskond

Sotsiaaldemokraatia eesmärgiks on ühiskond, mille kõik liikmed, kõik huvirühmad ja kogukonnad peavad üksteisest lugu ja mõistavad teistsuguse emakeele, päritolu, kultuuritausta, usutunnistuse, nahavärvi ja poliitiliste veendumustega, aga ka erinevate elustiilide, vaimuannete ja võimetega inimesi. Vaba ja salliva ühiskonna juhtimisse ja arendamisse on kaasatud kõigi inimeste anded ja võimed. Avatud ja salliv ühiskond motiveerib igaüht olema aktiivne ja vastutustundlik kodanik. Selline ühiskond on arenemisvõimelisem, edukam ja elamisväärsem.

Eesti võime reageerida tänapäeva väljakutsetele ja langetada üha keerulisemaks muutuvas keskkonnas tarku otsuseid eeldab vaba ühiskondlikku mõttevahetust ning ideede ja arvamuste paljusust. See on võimalik vaid riigis, kus ühiskonnaelu küsimuste üle on oodatud arutlema ja nende otsustamisse on kaasatud kogu kodanikuühiskond, mitte ainult poliitilised erakonnad. Üksnes kaasav riigivalitsemine võimaldab leida loovaid lahendusi ja vabaneda harjumuspärastest mõttekrampidest ning vältida erinevate ühiskonnagruppide võõrandumist oma riigist.

Tark rahvas

Eestis ei tohi mõtte- ja sõnavabadust pärssida ideoloogilised dogmad ja tõe monopoliseerimine võimu kätte. Tark saab olla vaid see rahvas, kelle iga liige võib otsida lahendusi ja avaldada vabalt arvamust mistahes riigi- ja ühiskonnaelu küsimuse kohta, kartmata naeruvääristamist ja suukorvistamist. Tark saab olla vaid see ühiskond, kus inimeste edenemise karjääriredelil määravad tema võimed ja motivatsioon, mitte parteiline või seltsiline kuuluvus ja võimutruudus.

Ühiskondlik jõukus

• Sotsiaaldemokraatlik arengumudel pakub Eesti inimestele parimat võimalust ennast teostada ning tagada oma laste ja perede toimetulek.

• Sotsiaaldemokraatia  saab tuua Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri välja lihtsakoelise ja dogmaatilise parempoolse poliitika  tupikteelt.

• Sotsiaaldemokraatia pakub lühiajalise projektipoliitika asemel ühiskonna arengu pikaajalist strateegilist visiooni, mis seab sihiks Eesti   rahva, kultuuri ja keskkonna kestlikkuse   tänapäeva  riskiderohkes maailmas.

• Sotsiaaldemokraatlik solidaarsusele ja igaühe võimete parimale rakendusele rajatud arengumudel aitab vältida „kaotatud põlvkonna“ teket,  hoida ja edendada Eesti inimvara, parandada Eesti konkurentsivõimet  ja aidata Eesti majandusel saavutada hüpe üleilmses väärtusahelas.

• Riik võtab vastutuse ühiskonna turvalisuse, hariduse ning sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna stabiilsuse ja kestlikkuse eest.

• Riik täidab põhiseaduses ette nähtud kohustusi eesti keele ja kultuuri arendamiseks, tagades samas ka kõigile Eestis elavatele teistest rahvustest inimestele võimalused oma identiteedi, keele ja kultuuri hoidmiseks.

• Eesti valitsemise aluseks peab olema püüd konsensus- ja osalusdemokraatia poole, mitte võimu võõrandumine, ülbus ja arrogants.

• Sotsiaaldemokraadid lähtuvad Eesti riigi juhtimisel inimeste ootustele ja vajadustele vastavatest  sotsiaaldemokraatlikest väärtustest – õiglusest, hoolivusest ja solidaarsusest.

• Poliitilised valikud ei lähtu ideoloogilistest dogmadest ega erakondlikust kasust vaid ühiskonna huvidest ja inimeste reaalsetest vajadustest.

• Riik ei kata tänaseid vajadusi tulevaste põlvkondade arvel ja ei raiska vastutustundetult maksumaksjate raha,  vaid investeerib ühiskonna kestlikkusse ja inimvara arendamisse viisil, mis vähendab tulevasi kulusid ja maksimeerib tulevasi tulusid.

Eesti suurim väärtus on meie inimvara. Iga inimese võimed ja anded on erinevad, kuid nad kõik on ühiskonnale olulised. Meie suutlikkus rahvana kestma jääda ja riigina areneda sõltub meie oskusest arendada maksimaalselt välja iga Eesti inimese võimed ja anded. Meie ühine kohustus on tagada, et ühegi noore juurdepääsu haridusele, kaasa arvatud huviharidusele, ei piiraks tema elukoht, päritolu ega pere varanduslik seisund. Seda saab tagada üksnes riigi vastutustundlik pere-, sotsiaal- ja hariduspoliitika ning haridusvõimaluste paljusus. Kindlaim viis ehitada Eestile turvalist tulevikku on investeerida inimeste haridusse ja elukestvasse õppesse.

Sotsiaalne õiglus

Eesti ühiskonnas peab valitsema hoolivus ja solidaarsus. Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et valdavat osa inimestest motiveerib elus lisaks isikliku heaolu kasvatamisele ka kaasinimeste toimetulek ja ühiskonna üldine heaolu.

Rahva kestmine ja arenemine on võimalik vaid siis, kui edukamaid ei kista tagasi ja nõrgemaid ei jäeta maha, kui keskus investeerib ka ääremaale, kui tugevamad aitavad nõrgemaid ja jõukamad toetavad neid, kellel ei ole elus sama hästi läinud. Oma riigil on hind, mille tasumises me kõik peame osalema, kuid seda koormust jagades peame arvestama igaühe võimet ja võimalusi oma panust anda ja oma koormat kanda.

Õiglane riik pakub oma kodanikele abi hättasattumise korral ja kaitset kõigi ohtude, sealhulgas ka võimu omavoli eest. Õiglane riik kaitseb kõigi inimeste põhiseaduslikke õigusi. Õiglane riik tagab, et meeste ja naiste, vanade ja noorte, maa- ja linnainimeste tööd väärtustatakse võrdselt. Riik peab olema aus ja läbipaistev, et igaüks saaks olla kindel, et tema panus rakendatakse üldise heaolu suurendamiseks, sotsiaalse kihistumise vähendamiseks ja turvalise ning õiglase ühiskonna loomiseks.

Meie eesmärgiks on jõukas rahvas, kelle  edu on rajatud tarkusele, töökusele, edasipüüdlikkusele ja loovusele. Eesti riigi ja ühiskonna areng eeldab võimet edeneda üleilmses väärtusahelas ja hakata tegema targemat ning kõrgema lisandväärtusega tööd. Heale haridusele rajanev tark töö lubab kasutada kõigi inimeste andeid ja võimeid tulevase jõukuse ja riigi pikaajalise konkurentsivõime loomiseks.

Valitsus ei saa ega tohi oma poliitikates lähtuda kinnisideest, et turg reguleerib kõike ja et majanduskasv muutub iseenesest toimivaks sotsiaal-, regionaal- ja hariduspoliitikaks. Majanduslik jätkusuutlikus eeldab, et riik koos kodanikuühendustega võtab vastutuse ühiskondlike protsesside suunamise, kriiside ennetamise ja leevendamise eest. Riigi poliitika peab suunama inimesi ja ettevõtteid vastutustundlikule ja ressursse säästvale majandamisele ja suutma ennetada ning tasandada majandustsüklitest põhjustatud ühiskondlikke vapustusi.

Riigi ülim eesmärk ei ole ei kõrged ega madalad maksud. Riigi toimimise mõte ei ole tingimuste loomine üksikute kiireks rikastumiseks ega ka võimalikult suur jõukuse ümberjagamine. Riigi eesmärk ja toimimise mõte on kõigi oma inimeste toimetuleku ja turvatunde tagamine jätkusuutlikul viisil. Riigi poliitika, sealhulgas maksupoliitika, peab olema üles ehitatud viisil, mis ei pärsi ettevõtlikkust ja loovust, ent mis tagab piisava ressursi, et luua eeldusi tulevaste põlvede jõukuseks ja turvalisuseks.

Miks me seda vajaks?

Eesti vajab kestmiseks ja arenemiseks usaldusväärset ja rahva arvamustest hoolivat demokraatlikku juhtimist. Sotsiaaldemokraatlik erakond on valmis ja võimeline just sellist juhtimist pakkuma. Me oleme valmis võtma vastutuse ja hoidma Eestit sotsiaaldemokraatlikul kursil. Seda on vaja mitte sellepärast, et sotsiaaldemokraadid vajavad võimu, vaid sellepärast, et Eesti riigi ja ühiskonna juhtimine vajab senisest enam sotsiaaldemokraatlikke põhimõtteid ja väärtusi.

Mis oleksid valitsemise põhimõtted?

Eesti valitsemise aluseks peab olema püüd konsensus- ja osalusdemokraatia poole. Sotsiaaldemokraadid lähtuvad Eesti riigi juhtimisel inimeste ootustele ja vajadustele vastavatest  sotsiaaldemokraatlikest väärtustest – õiglusest, hoolivusest ja solidaarsusest.

Minu vastused ''SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks'' koostatud küsimustele

Minu ja ilmselt kõigi teiste riigikogu 2015 kandidaatide elektroonilisse postkasti jõudis kiri SA-lt Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks eesmärgiga ’’selgitada välja kõigi riigikogu valimistel osalevate kandidaatide seisukohad seonduvalt kooseluseadusega, mille rakendussätete vastuvõtmise küsimusega hakkab parlamendi järgmine koosseis mh tegelema.’’ Kirjas oli välja toodud, et võimalikult paljud valijad oleksid kandidaatide seisukohtadest teadlikud ja langetaksid hääle andmisel informeeritud otsuse. On väga meeldiv, et kandidaatidelt ei küsita ainult valimislubadusi vaid ka seisukohti mõningates küsimustes.

Otsustasin vastata sihtasutuse poolt korraldatud küsitlusele aga leian, et parim viis oma seisukoht selles küsimuses väljendada on seda ise tehes ja avalikustades. Selle kasuks otsustasin järgnevatel põhjustel: puudus ülevaade, millisel viisil andmeid kasutatakse ja kuvatakse; ma ei tea, kus on minu seisukohaga võimalik avalikult tutvuda; küsimustele ei  olnud võimalik vastata argumenteeritult(oli kommentaarideks mõeldud lahter, mida aga ei avalikustata).

Kas toetaksite riigikogu liikmena kooseluseaduse jõustumist?

Toetan riigikogu liikmena kooseluseaduse jõustumist. Esiteks usaldan Eesti Vabariigi õiguskantsleri seisukohta, et tänane Eesti õigusruum on vastuolus põhiseadusega, sest kõigi koos elavate inimeste põhiõigused ei ole kaitstud. Teiseks puudutab antud seadus eelkõige mitte abielluda soovivaid heteropaare ja annab vabalt koos elavatele isikutele võimaluse reguleerida oma õiguslikke suhteid – elulisi probleeme, mis on seotud pärimise, hoolekande, vara ja muude pereelus oluliste teemadega. Antud küsimus puudutab viimase rahvaloenduse tulemuste põhjal üle 170 000 vabaabielus inimese.

 

Kas pooldate perekonnaseaduse muutmist nii, et abielu saaks sõlmida ka samast soost isikute vahel?

Perekonnaseaduse § 1.  abielu sõlmimise eeldused ütleb, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Mina samuti eeldan, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel aga ei näe seda kivisse raiutud kujul. Ma ei sunni enda eelistusi teistele peale ja ei näe, et minu õigusi või vabadusi rikutakse kui ühiskonnas diskussiooni tulemusel leitakse uus tõlgendus abielu eeldusteks. Sisuliselt seisneb abielu ilma kirikliku laulatuseta riigi poolt fiktseeritavas formaalses kokkuleppes kahe poole vahel, mis sisaldab poolte õigusi ja kohustusi. Mina leian, et fookuse peaks viima hoopis küsimusele, kas kirikud on nõus samasooliste paaride kirikliku laulatamisega?

 

Kas pooldate abielu määratlemist põhiseaduses mehe ja naise vahelise liiduna? 

Põhiseaduses ei ole abielu määratletud mehe ja naise vahelise liiduna ja ma leian, et selle määratlemine sellisel kujul põhiseaduses ei ole põhjendatud,sest ei too juurde lisandväärtust.

Minu seisukoht on, et andmaks võimaluse seaduslikult määratleda kooselu ka teisel alusel kui ainult abielul, loob kindlama pinnase perede turvalisusele ja õigustele. Perekonnaelu mõiste ei kätke endas enam ainult traditsioonilist abielul põhinevat peremudelit vaid ka ebatraditsioonilisi perekondi, nt homo- ja transseksuaalide kooselud ning nende lapsed, kes on sündinud sperma loovutamise ja ühe partneri kunstliku viljastamise või surrogaatema abil.

Sellega olengi ühe riigikogu kandidaadina avalikult oma arvamuse väljendanud ja saan kindel olla, et minu seisukohad koos põhjendustega on jõudnud avalikkuse ette.