07.12.16

Sõidukite omanikuvahetuse keskkonnastamine

Eesti Vabariigi Valitsus tuli välja väga üllatava idee edasiarendusega - lisaks uutele sõidukitele maksustada 2017. aastal täiendavalt iga omanikuvahetust sõltuvalt sõiduki CO2-st või KW arvust. Peamise argumendina on kõlanud, et Eesti autopark on saastav ja pole roheline.

Argument uutele autodele täiendava lõivu kehtestamiseks keskkonna säästmise mõistes, eelkõige meie hingatava õhu kontekstis, on täiesti hea mõte ja maailmas ka levinud. Lätis on edukalt rakendatud uute sõidukite registreerimisel makstavat täiendavat maksu ja see süsteem täiesti töötab. Nad on saavutanud sellega, mitte suure aga siiski arvestatava mõju. Kui mõelda laiemalt, siis riikide poolt keskkonnavaenulike sõidukite täiendav maksustamine on selge viis, kuidas edastada autotöösturitele signaali töötada välja keskkonnale sõbralikemaid sõiduvahendeid.

Argument kasutatud autode ost-müük tehingule täiendav keskkonna lõiv panna, et keskkonna saastet vähendada ei lähe üldse kokku loogilise mõttemudeliga. Esiteks, ajakirjanduse vahendusel langes selle otsuse põhjuseks asjaolu, et kui kasutatud sõidukeid välisriikidest Eestisse tuuakse, ei tohi ainult neid täiendavalt maksustada, vaid seda tuleb teha ka koduturul. Avatud piiride kontekstis ongi keerulisem siseriiklikult saavutada suuremat mõju läbi regulatsioonide, sest nende mõju lahjendab EU keskselt üles seatud poliitikad ja kokkulepped - me ei sõltu ainult iseendast.

Korra nädalas sõitev sõiduk Co2-e näitajaga 200 on keskkonnasõbralikum kui 7 päeva nädalas sõitev sõiduk Co2 näitajaga 50.
Teisena, põhjendada koduturul täiendava maksu seadmist kasutatud sõidukitele müümisel sellega, et panustada EL-i eesmärki saavutada süsinikdioksiidi heitmed tasemel 95 grammi kilomeetri kohta, siis see ei ole loogiline - juba turul olemasolevad sõidukid jäävad endiselt alles ja kasutusse kuniks nende kasutust ei keelata. See tähendab, et sisuliselt tõstetakse lihtsalt sõidukite ametlikku ümbervormistamise tasu Maanteeametis sidudes selle Co2 või Kw-ga. See pole just pole tavapärane lähenemine võrreldes muu maailmaga, kus maksustatakse sõidukeid pigem esmakordsel registreerimisel (nt Taani) või kõiki sõidukeid üldise tee-või keskkonnamaksuga.

Eestis on sõidukite riigilõiv, mida ümber registreerimisel tuleb tasuda, võrreldes näiteks Lätiga (ca 50 eurot), kõrgem. Lõivu primaarne eesmärk peaks olema registri pidamise ja kodanike teenindamisega seonduvate kulude katmine riigile, mitte mõjutada tarbijakäitumist nagu seda on aktsiis. Riigilõivuseaduses on välja toodud, et lähtutakse kulupõhimõttest ning ainult erandjuhul võib kehtestada lõivu määra kulupõhimõttest erinevalt, kui see on põhjendatud toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist, eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt. Paralleelina saab tuua Õiguskantsleri arutelu kohtusse pöördumise riigilõivu suuruse osas, et ülemäära kõrge riigilõivumäär võib mõjuda kasutuse osas väljasuretavana. Kohtude puhul on küll kõrgema lõivu legitiimne eesmärk vältida ebamõistlikke ja põhjendamatuid hagiavaldusi aga Maanteeameti registrile on kõrgel riigilõivul kahjulik effekt kuna registri kasutuse arv võib väheneda. 

Praxise 2010 poliitikaanalüüsis oli välja toodud, et majanduskriisi aegsed käibemaksu ja aktsiisimäärade tõusud on tabanud enim vaesemat elanikkonda. Kuna Eestis domineerivad maksutuludes tarbimismaksud ja tööjõumaksud, siis täiendav maks kasutatud sõidukite ostu ja müügi puhul suurendab koormust nendele, kes uut keskkonnasõbralikku sõidukit osta ei suuda.

Kokkuvõttes tundub, et tegemist on pigem sekkumisega kodanike tehinguvabadusse, mitte ''keskkondliku'' mõtteviisi juurutamisega. Lätlaste uue sõiduki registreerimisega kaasnev Co2 maks oli EEW (Energy Efficient Watch) läbi viidud uuringu põhjal positiivse mõjuga aga ka seal tõdeti, et lõpuks maksustatakse ikkagi sõidukit kui omandit, see ei mõjuta sõidukite ratsionaalset kasutamist ja kütuse hindu - hoolimata sellest, kas sõidukil on 50Kw või 100Kw, see ei pane meid vähem sõitma. 

Allikad: