Minu ja ilmselt kõigi teiste riigikogu 2015 kandidaatide
elektroonilisse postkasti jõudis kiri SA-lt Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks
eesmärgiga ’’selgitada välja kõigi riigikogu valimistel osalevate kandidaatide
seisukohad seonduvalt kooseluseadusega, mille rakendussätete vastuvõtmise
küsimusega hakkab parlamendi järgmine koosseis mh tegelema.’’ Kirjas oli
välja toodud, et võimalikult paljud valijad oleksid kandidaatide seisukohtadest
teadlikud ja langetaksid hääle andmisel informeeritud otsuse. On väga meeldiv,
et kandidaatidelt ei küsita ainult valimislubadusi vaid ka seisukohti
mõningates küsimustes.
Otsustasin vastata sihtasutuse poolt korraldatud
küsitlusele aga leian, et parim viis oma seisukoht selles küsimuses väljendada
on seda ise tehes ja avalikustades. Selle kasuks otsustasin järgnevatel põhjustel: puudus ülevaade,
millisel viisil andmeid kasutatakse ja kuvatakse; ma ei tea, kus on minu
seisukohaga võimalik avalikult tutvuda; küsimustele ei olnud võimalik vastata argumenteeritult(oli
kommentaarideks mõeldud lahter, mida aga ei avalikustata).
Kas
toetaksite riigikogu liikmena kooseluseaduse jõustumist?
Toetan
riigikogu liikmena kooseluseaduse jõustumist. Esiteks usaldan Eesti Vabariigi
õiguskantsleri seisukohta, et tänane Eesti õigusruum on vastuolus põhiseadusega,
sest kõigi koos elavate inimeste põhiõigused ei ole kaitstud. Teiseks puudutab
antud seadus eelkõige mitte abielluda soovivaid heteropaare ja annab vabalt
koos elavatele isikutele võimaluse reguleerida oma õiguslikke suhteid – elulisi
probleeme, mis on seotud pärimise, hoolekande, vara ja muude pereelus oluliste
teemadega. Antud küsimus puudutab viimase rahvaloenduse tulemuste põhjal üle 170 000 vabaabielus inimese.
Kas
pooldate perekonnaseaduse muutmist nii, et abielu saaks sõlmida ka samast soost
isikute vahel?
Perekonnaseaduse § 1. abielu
sõlmimise eeldused ütleb, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Mina samuti
eeldan, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel aga ei näe seda kivisse raiutud
kujul. Ma ei sunni enda eelistusi teistele peale ja ei näe, et minu õigusi või
vabadusi rikutakse kui ühiskonnas diskussiooni tulemusel leitakse uus tõlgendus
abielu eeldusteks. Sisuliselt seisneb abielu ilma kirikliku laulatuseta riigi
poolt fiktseeritavas formaalses kokkuleppes kahe poole vahel, mis sisaldab
poolte õigusi ja kohustusi. Mina leian, et fookuse peaks viima hoopis küsimusele, kas
kirikud on nõus samasooliste paaride kirikliku laulatamisega?
Kas pooldate abielu määratlemist
põhiseaduses mehe ja naise vahelise liiduna?
Põhiseaduses ei ole abielu
määratletud mehe ja naise vahelise liiduna ja ma leian, et selle määratlemine
sellisel kujul põhiseaduses ei ole põhjendatud,sest ei too juurde lisandväärtust.
Minu seisukoht on, et andmaks võimaluse seaduslikult määratleda kooselu ka teisel alusel kui ainult abielul, loob kindlama pinnase perede turvalisusele ja õigustele. Perekonnaelu mõiste ei kätke endas enam ainult traditsioonilist abielul põhinevat peremudelit vaid ka ebatraditsioonilisi perekondi, nt homo- ja transseksuaalide kooselud ning nende lapsed, kes on sündinud sperma loovutamise ja ühe partneri kunstliku viljastamise või surrogaatema abil.
Sellega olengi ühe riigikogu
kandidaadina avalikult oma arvamuse väljendanud ja saan kindel olla, et minu
seisukohad koos põhjendustega on jõudnud avalikkuse ette.
